Kuidas Hiiumaal tööst ilma jääda
Blogi

Kuidas Hiiumaal tööst ilma jääda

On päikeseline augusti kuu pühapäev.

Mina ja Merlin istume oma Hiiumaa kodu terrassil.

Me vehime kätega, et herilasi eemale ajada, ja arutleme, millist tööd võiks Merlin Hiiumaal tegema hakata.

Õhus on tunda lootusetust.

Miks?

Sest Merlin oli kandideerinud töökohale, mis oleks talle olnud ideaalne, aga ta sai teada, et ta ei osutunud valituks.

Näha oli, et see oli tema jaoks emotsionaalselt raske.

Ta oli lootnud. Ta oli pingutanud.

Ta oli emotsionaalselt ennast juba sisse elanud.

“Jah,” vastan. “Aga minu meelest see teine pakkumine, mis sulle tehti, on veelgi ideaalsem.”

“Sa saad kodust töötada, tegeleda kohaliku ettevõtte turundusega ning saad Hiiumaa turundusmaastikule nö käe sisse,” julgustan teda.

Kevade koroonaajal me õppisime mitu kuud digiturundust, tegime oma pisikese agentuuri, leidsime paar klienti ja tegime tööd.

Foto tehtud selle aasta kevadel, kui veel Vanalinnas elasime ja töötamisest puhkamise ajal jalutamas käisime


Üks ehitusfirma tahtis teada, milliseid sõnu peaks oma kodulehe tekstis kasutama, et ta tuleks Google-s esile.

Olin neli tundi puhtas flows tehes talle uurimustööd. Tulemuseks olid nimekirjad kõikidest internetis liiklust püüdvatest konkurentidest ning võtmesõnadest, mis konkurentidele liiklust toovad.

Kriitiliselt vajalik info, kui tahad oma kodulehele külastatavust tõsta.

Ja siis võtsime ühe paari kuu pikkuse projekti vastu.

Ma ei saa seda projekti kahjuks edukaks pidada.

Jah, kampaania oli rahaliselt plussis, aga me ei teinud oma müügieesmärki täis.

Need, kes on eesmärkidele pühendunud inimesed, teavad, mis tunne see on.

Ja kuna klient hakkas võlgu jääma, siis hakkas tekkima ka kahtlus, et kui me väga palju energiat paneme uute ja paremate kampaaniate alla, siis ei ole kindel, kas meil lõpuks elamiseks ikka raha jääb.

Niisiis viisime poolelioleva kampaania lõpuni ja lõpetasime kliendi heaks töötamise. Tasu saime õnneks väikese viivitusega ikkagi kätte.

Koroona. Paljudel rasked ajad.

Ja siis tuli suvi ja puhkus ja otsus.

Prioriteediks sai Hiiumaale kolimine.

Digiturundus oli olnud meie esialgne karjääriplaan, aga Hiiumaale jõudes tekkis tunne, et tahaks ikkagi kohalike inimestega koos töötada.

Merlin pani “Hiiumaa heaks” gruppi üles, et otsib saarelt töövõimalusi.

Üks firma omanik võttis ühendust ja pakkus talle tööd turundusjuhina.

Kuna digiturundus oli meie jaoks olnud aktulaalne, siis mulle see mõte meeldis.

“See on hea hüppelaud Hiiumaa turunduse sektorisse,” ütlen talle julgustuseks.

Merlin on näost ära. Justkui mingisugune sisetunne, mis on ebameeldiv.

Kuid kuna soovitud tööd ta ei saanud ning paremaid variante Hiiumaal lihtsalt polnud, siis ei jäänud tal muud üle, kui uue tööandjaga käed lüüa.

Seal töötas Merlin kaks kuud.

See oli tema jaoks emotsionaalselt raske kogemus.

Motivatsioon nullis.

“Ei sobi mulle ikka see palgatöö,” ütles ta mulle mitmeid kordi.

Täiesti arusaadav ka.

Merlin oli ju tippsportlane, kes eelmisel aastal töötas retsi tempoga Marmel Kinnisvara müügiklousimise kultuuris.

Ta töötas sellise auruga, et võitis ühe suvega 31 kodu müüja südamed, kes usaldasid meie tiimile oma kodu müüki.

Ma ei ole ühtegi teist 22 aastast näinud, kes esimese poole aastaga teeb sellise tulemuse.

Rekord.

Meeletu eneseareng.

Foto tehtud 2019. aasta suvel Marmel Kinnisvara terrassil pärast Kuu Saavutaja Võistluse Finaalmängu. Sellel kuul pani Merlin kõik võistlused kinni ja näitas meile kõigile, mis tegelikult võimalik on.


Ühe augustikuu müügivõistluse finaalis elas ta läbi egosurma, sest sotsiaalne surve ei lubanud loobuda tal võistlusest, kus ta teadis juba ammu ette, et ta kaotab. Pärast poolt tundi üksi terrassil istumist tuli ta tagasi, võistles lõpuni ja kaotas.

Võit või mitte midagi. Täielik sportlane.

Kuid veelgi parem treener.

Seda täheldasin tema annetest juba Marmeli aegadel.

See millise entusiasmiga ta uusi maaklereid coachis…

Kuid tulles sellisest kultuurist, kus üksteisele otse ausa tagasiside näkku ütlemine ning hästi avatud kommunikatsiooni arendamine oli vundamendiks, läks tal kohalikus “oranži juhtimisstiiliga” ettevõttes raskeks.

“Oranž juhtimine” on Alar Ojastu “Ratsionaalse emotsionaalsuse” raamatus kajastatav juhtimise stiil, mille fookuses on firma kasum.

Mitte kliendikogemus. Ega töötaja kogemus.

Klientidelt sadas nädalast nädalasse halbu arvustusi ning töötajate entusiasmi tase ei olnud just kiita. Tööd oli rohkem kui tööjõudu.

Alar Ojastu räägib oma raamatus ka “rohelisest juhtimisest”.

Milles võtmesõnadeks on laserfookus kliendi maailma parandamisel ning töötajatele motiveeriva sisekultuuri loomine (suhtlemine, ühine missioon, jagatud väärtushinnangud, mängud jne).

Oma raamatus toob Alar konkreetsed näited välismaa ettevõtetest, kus tänu hoolivale suhtumisele oma klienti ja oma töötajasse, tehakse 16 korda suuremaid käibeid, kui need, kes on veel “oranžis ajastus”.

Merlin kuulub Y-generatsiooni. Need on inimesed, kes on sündinud vahemikus 1980 – 2002.

Y-generatsiooni esindaja tahab tunda, et tema tööl on sügavam mõte lisaks raha teenimisele.

Niisiis mõjub töötajale motiveerivalt see, kui ettevõte seab fookusesse kliendikogemuse parandamise.

Sest tema saab sellele kaasa aidata. Ja see teebki elu tähendusrikkaks.

Aga nagu ma juba enne ütlesin…

…ei osutunud see töökoht Merlini jaoks just ideaalseks.

Ühel päeval kõndisin üles tuppa.

Olin just lõpetanud videovahendusel peetava treeningvestluse ühe maakleriga…

…kui äkki märkan, et Merlin on vaikne.

“Mis juhtus?” küsin talt.

“Sain just tööandjalt teate, et ta ütleb mu töölepingu üles,” vastab ta nukralt. “Väites, et mu oskused ei ole sobilikud.”

See tegi meid mõlemaid emotsionaalseks. Eks oli ka hirm, et mida kuradit siis nüüd edasi teha, kui Merlin tööst ilma jääb.

Vahepeal oli tal mõttes isegi töövaidluskomisjon kaasata ja vaidlema hakata.

Aga mingil täiesti suvalisel hetkel, mõne päeva pärast…

…ütleb Merlin mulle: “Sel hommikul, enne kui ma tööandjalt kirja sain, olin ma mõelnud, et universum võiks mulle tõuke anda alustamaks sushi pakkumisega”.

Ma olin sõnatu.

Merlin oli selleks ajaks õppinud paari nädalaga nullist selgeks sushi tegemise oskuse.

Merlin õppis sushit tegema.


See oli motiveeritud faktist, et Hiiumaal ei ole võimalik suvalisel hetkel sushit tellida.

Tallinnas sõime seda iga nädal. Wolti rahvas käis toomas.

Ja nii rets sushi isu tuli, et ei olnudki varianti.

Pidi hakkama ise tegema.

Ja siis hakkas tekkima Merlinil unistus oma restoranist.

Tal on see oma restorani unistus tegelt juba ammu olnud.

Aga ta ei olnud teinud veel taotlust, et see ka juhtuks.

Tol hommikul, enne ülemuselt kinga saamist, ta selle taotluse tegi.

Väline taotlus ei ole naljaasi. Olen viimastel kuudel näinud oma elus mitmeid kordi, kuidas väline taotlus unistusi täidab.

Maailm justkui mängib ennast just selliselt ümber, et sa saadki oma unistuse kätte. Isegi ilma liigselt pingutamata.

Vadim Zelandi raamatu “Transurfing” teooria kohaselt hakkab väline taotlus tööle siis kui mõistus ja hing saavutavad harmoonia.

Probleem on aga selles, et mõistus on pidevalt “pendlites” kinni.

Vadim ütleb, et “pendel” on inimeste poolt loodud energo-informatiivne struktuur (veider sõna, mida võib kasutada mu meelest iga asja kohta).

Töökoht on näiteks pendel.

Ta tõmbab meie mõtteenergiat, sest “raha on ju vaja teenida”.

Koroonaviirus on samuti pendel. Hoides seda oma tähelepanu all, lugedes uudiseid, reageerides positiivselt või negatiivselt…

…kõik need on viisid, kuidas me anname pendlile hoogu.

Organisatisoon, religioon, kodanikualgatus, huviring, teooria, idee…

Need kõik on pendlid, mis kasvavad seda suuremaks, mida rohkem inimesi nendele oma energiat annavad.

Tema kiigub ja hoiab meie mõtteid enda haardes.

Seda teed minnes hakkab elu sulle igal sammul takistusi loopima.

Mitte miski ei tule lihtsalt. Selline on pendlite võimuses elatav elu.

Kui sa aga pendleid ignoreerid ja pöörad tähelepanu oma sisetundele…

…võib juhtuda, et kuuled “hommikutähtede kahinat”.

Just nii nimetab Vadim Zeland sisetunnet ehk intuitsiooni.

Intuitsiooni kuulamine on viimasel ajal mulle huvipakkuv teema olnud.

Olen rääkinud sellest Chris Kalaga “Ausad mehed” podcastis, lugenud selle kohta raamatuid ja pannud kirja tähelepanekuid.

“Hommikutähtede kahinat” kuuled sa eriti hästi, kui sulle mingi asi ei meeldi.

Mõnikord on sul justkui tunne, et mingi asi ei meeldi sulle juba algusest peale.

Aga ikkagi otsustad seda teha.

Nii juhtus Merliniga.

Mitu kuud väga ebameeldiva pendli haardes.

Ühel hetkel aga jäid mõtted vaikseks.

Ja hing sai rääkida.

Samal hetkel ka sündis taotlus.

Mis järgmisel hetkel kohe ka täitus.

Selle nädala esmaspäevast oli Merlin töötu.

Kuid juba neljapäeval toimus tema sushikoka debüüt, kui tegi sushit esimestele tellijatele.

Loomulikult oli selles omajagu stressi: kust saada paari tunni jooksul karbid, millega inimestele kaasa anda, kust saada nuga, mis oleks terav ka homme, ning kui palju aega peaks kokkamiseks arvestama…

…et kliendile õigeks ajaks karbitäis sooja värskelt praetud lumekrabi, kurgi ja Philadelphia juustuga täidetud krõbeda paneeringuga tempura sushi koos ingveri, soja kastme, väikse wasabe tükikese ja söögipulkadega üle anda.

Soe värskelt praetud lumekrabi, kurgi ja Philadelphia juustuga täidetud krõbeda paneeringuga tempura sushi


Näha oli, et ta oli täielikult flow-s.

Vot see on pühendumine.

Olen saanud nüüd ka ise mitu nädalat seda võrratud “Hiiumaa tempurat” süüa.

Tõesti maitsev.

Nii et Hiiumaal on nüüd uus sushi kokk, kes teeb oma tööd puhtast armastusest!

Ta ei sea omale mingit hullustunud kuu käibe eesmärke, vaid tahab esialgu teha kohalikele piisavalt sushit, et teenitud raha eest omale uue kuumaõhu fritüüri hankida.

Et siis oma tööd veelgi paremini teha.

Ja seal ongi peidus see tõeline motivatsioon.

Autor ja teadlane Daniel Pink kirjutas oma raamatus “Drive” (eesti kl “Liikumapanev jõud), et inimese motivatsioon tuleb kolmest allikast:

1. Autonoomsus (“ma saan ise otsustada, kellega, kuidas ja mida ma teen”
2. Meisterlikkus (“ma saan arendada oma andeid ja oskuseid”)
3. Missioonitunne (“ma panustan, et luua paremat maailma”)

Siin on inimeste tagasiside Merlini sushile:


Merlinile meeldib seda teha, sest see on konkreetne, selge ja vahetu.

Aga veelgi enam meeldib see Merlinile ühel väga erilisel põhjusel.

Nagu paljud teavad, siis me oleme lapseootel.

5. raseduse kuu.


Väikse lapsega emmele on oluline, et ta saaks lapse jaoks igal ajal olemas olla.

Samas on oluline, et emmel oleks võimalus end ka kuidagi muudmoodi realiseerida.

Aegajalt armsatele klientidele sushi tegemine on selleks hea võimalus.

Nähes iga päev, kuidas Merlin lausa särab…

…võin öelda, et varsti, kui laps sünnib…

…on Merlin oma ideaalseima rolli siin elus leidnud.

Kuidas tellida Hiiumaal sushit?

Kui sina soovid Hiiumaal Merlini käest sushit tellida, siis siin on tema üleskutse:

“Hei! Kui ka sul isutab vahest sushi järele, mida siin saarel eriti saada pole, siis valmistan armastusega kodukootud sushi tempurat ehk siis küpsetatud sushit 🙂

Sel nädalal (26. okt – 1. nov) on seda plaanis teha kolmapäeval, neljapäeval ja reedel.

Kui sul on soovi, siis anna mulle palun teada hiljemalt eelneva päeva õhtul kella 21-ks. Saan võtta vastu vaid mõned soovid, seega palun anna varakult teada, kui oled kindel tahtja 🙂

See nädal valikus:

1. Lumekrabi, kurgi ja Philadelphia toorjuustuga täidetud krõbeda paneeringuga tempura sushi

2. Kurgi, paprika ja Philadelphia toorjuustuga täidetud krõbeda paneeringuga tempura sushi

3. Kurgi, külmsuitsulõhe ja Philadelphia toorjuustuga külm sushi

1 rull (8-9 maki tk) 10 €

Sushi valmib ja selle saab kätte Jausa külast. Soovi korral palun kirjuta mulle FB postkasti (Merlin Stamm) või merlinstamm@hotmail.com”

Merlin soovib minu blogi lugejatele ka eripakkumise teha:

Kui võtad vähemalt 3 rulli (1 rull on 8-9 maki tk; 3 rulli hind 30€), siis koodsõnaga JÜRI JUTUD, saad ühe kurgi, külmsuitsulõhe ja Philadelphia toorjuustuga sushi rulli tasuta 🙂

PAKKUMINE KEHTIB KUNI 31.10.2020.

Soe värskelt praetud lumekrabi, kurgi ja Philadelphia juustuga täidetud krõbeda paneeringuga tempura sushi

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *